Rakvere Eragümnaasium avab järgmisel õppeaastal matemaatika-füüsika õppesuuna, et pakkuda õpilastele paremaid võimalusi kõrgkoolidesse astumisel.

Eragümnaasiumi direktori Anne Nõgu sõnul on suuna avamise taga ühiskonna ootused, et kusagilt tulevad inimesed, kes tahavad saada inseneriks, arstiks või füüsikaõpetajaks, aga praeguse kursuste arvu juures ei saa selleks piisavat ettevalmistust.

„Füüsikat on vaja tunda väga paljudel erialadel, kosmeetikast kosmoseni,“ märkis Nõgu. „Matemaatilist mõtlemist ja loogikat läheb vaja igal pool.“

Uue õppesuuna õpetajad saavad olema Tatjana Tommik (füüsika) ning Maaja Valter ja Käthlin Pakkas (matemaatika).

„Rakvere Gümnaasiumis ja enne seda Rakvere I Keskkoolis tegutses aastakümneid reaalklass, aga pärast Rakvere Gümnaasiumi muutmist põhikooliks ei ole meie maakonnas enam sellisel kujul klassikalist matemaatika-füüsika õppesuunda,“ kirjeldas tagamaid Tatjana Tommik, kellel on pikaajaline kogemus reaalklassi füüsikaõpetajana.

Reaalsuunas õppimine on kindlasti abiks kõrgkoolidesse sisseastumisel. Lisaks matemaatika või füüsika õppimisele on reaalainetest kindlasti kasu näiteks TalTechi astumisel, aga füüsikaalaseid teadmisi on vaja ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonda astumisel. „Riiklik õppekava näeb ette füüsikat paar tundi nädalas, aga selle mahuga on väga raske seda testi headele tulemustele teha,“ nentis Tommik. „Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on füüsika õppimine oluliselt muutunud, õpilaste koormus on vähenenud, aga ülikoolide ootused on jäänud endisteks.“

Matemaatika-füüsika õppesuuna õpilastele lisanduvad riiklikus õppekavas ette nähtud tundidele füüsika praktikumid, kus lahendatakse eksperimentaalseid ülesandeid. „Mitte päris laboritööd, aga selliseid tegevusi, kus õpilane peab ise lahendusi välja mõtlema, olukordi loovalt lahendama,“ selgitas Tommik. 

Oma varasemast reaalklassi õpetamise kogemusest rääkides meenutas Tommik soojalt õppelaagreid, mis viisid õpilased kolmeks päevaks koolimajast välja, reaalainetega tegelema. „Õpilastele see väga meeldis, vilistlased meenutavad siiani,“ märkis Tommik.

„Kui õpilased kardavad, et viis tundi füüsikat nädalas teeb aine õppimise raskemaks, siis tegelikult see nii ei ole. Iseseisva töö maht jääb väiksemaks ja tundides on rohkem aega süvenemiseks ja arusaamiseks ning nende asjadega tegelemiseks, mis muudavad füüsika põnevaks ja lõbusaks,“ selgitas Tommik.

„Matemaatika teeb ilusaks see, kui sa lahendad ülesandeid, mida sa esimesel pilgul ei oska, mis on ebastandardsed ja nõuavad raamist välja mõtlemist. Selliste ülesannetega tegelemiseks on vaja aega ja süvenemist,“ tõdes Maaja Valter.

Matemaatika lisakursused pakuksid õpilastele põnevust ja väljakutset, sisaldades muuhulgas ka võistlusmatemaatikat, ettevalmistust olümpiaadideks ja näiteks ka hiljuti toimunud rahvusvaheliseks matemaatikavõistluseks Naboj.

”Tegemist on suunatundidega, mis tähendab, et õpilaste arv tunnis on väiksem kui tavatundides,“ rõhutas Käthlin Pakkas. „See võimaldab rohkem tunnis arutleda ning rakendada individuaalset tööd ja juhendamist.“ 

„Raskema ülesande lahendamine nõuab rohkem pingutamist, kuid seda suurem on rõõm, kui terve lahenduskäik koos vastusega on kirja saanud,“ märkis Pakkas, lisades, et matemaatika võib pakkuda palju eduelamusi ja suurt rahulolu.